Liigu sisu juurde
Kaupluste kaart ↗Kaart ↗
Kasulik

Kuidas valida bongi? Täielik ostujuhend algajale ja kogenud kasutajale

Kuidas valida bongi - täielik ostujuhend algajast kogenud kasutajani

Bong on kanepikultuuri üks klassikalisemaid tarvikuid, aga esimest bongi valides võib valik päris kiiresti kirjuks minna.

Klaas või silikoon? Väike või suur? 14,5 mm või 18,8 mm? Beaker või straight tube? Perkolaatoriga või ilma?

Hea uudis on see, et kõige kallimat või keerulisemat bongi pole enamasti vaja.

Olulisem on leida mudel, mis sobib sinu kasutusviisi, ruumi ja eelarvega ning mida on mugav puhastada.

Selles juhendis käime läbi kõik olulisemad asjad, mida enne bongi ostmist teada tasub.

1. Klaas, silikoon, akrüül või keraamika?

Esimene suur valik on materjal.

Klaasbong

Klaas on kõige klassikalisem ja ka kõige laiema valikuga variant.

Korraliku klaasbongi eelised on:

  • neutraalne maitse;
  • lihtne näha veetaset ja mustust;
  • väga palju erinevaid suurusi ja kujusid;
  • lai valik standardseid kausse, downsteme ja muid lisasid;
  • võimalikud perkolaatorid ja muud keerukamad lahendused.

Eriti levinud on borosilikaatklaas, mis talub temperatuurimuutusi tavalisest klaasist paremini.

See ei tee bongi purunematuks.

Klaasi puhul tasub vaadata lisaks materjalile ka põhja stabiilsust, klaasi üldist paksust ja seda, kui õrnad on bongi väljaulatuvad detailid.

Koduseks kasutamiseks on klaas enamiku inimeste jaoks kõige universaalsem valik.

Silikoonbong

Silikooni suurim eelis on vastupidavus.

Kui klaasbong võib ühe korraliku kukkumisega oma elu lõpetada, siis silikoonist korpus elab sellise õnnetuse tavaliselt üle.

Silikoon sobib hästi, kui:

  • bong liigub palju ühest kohast teise;
  • kasutad seda õues või suvilas;
  • kodus on oht, et klaas võib kergesti ümber minna;
  • tahad midagi kerget ja lihtsasti hoiustatavat.

Arvestada tasub, et bowl või downstem võib ka silikoonbongil ikkagi klaasist olla.

Samuti sõltub silikooni kvaliteet konkreetsest tootest rohkem kui klaasi puhul.

Akrüülbong

Akrüül on vana kooli odav ja lihtne variant.

Plussid:

  • odav;
  • kerge;
  • raskem purustada kui klaasi.

Miinuseks on see, et kasutuskogemus, puhastatavus ja materjali neutraalsus ei ole tavaliselt klaasiga samal tasemel.

Kui eesmärk on võimalikult odavalt esimest bongi proovida, võib akrüül oma töö ära teha.

Pikemaajaliseks kasutamiseks valib enamik inimesi siiski klaasi või silikooni.

Keraamiline bong

Keraamika on pigem omaette nišš.

Need bongid võivad olla väga ägeda disainiga ja sobivad hästi inimesele, kes tahab midagi tavalisest klaastorust erinevat.

Miinus on lihtne: sisu ei ole läbipaistev ning kukkumist keraamika eriti ei armasta.

Kui valik on jäänud just klaasi ja silikooni vahele, oleme neid kahte materjali eraldi põhjalikult võrrelnud.

2. Kui suur bong valida?

Bongi kõrgus muudab nii kasutustunnet kui ka praktilisust.

Ühte ideaalset suurust pole.

Väike bong – umbes 10–20 cm

Väikese bongi eelised:

  • võtab vähe ruumi;
  • lihtne hoiustada;
  • lihtsam kaasa võtta;
  • tavaliselt odavam;
  • lihtne konstruktsioon.

Väiksema kambri tõttu on kogu süsteem kompaktsem ning tõmme võib tunduda vahetum.

Kui tahad lihtsalt väikest bongi, mida saab kappi või sahtlisse ära panna, võib mini olla täiesti piisav.

Keskmine bong – umbes 20–35 cm

See on paljude jaoks kõige praktilisem universaalne suurus.

Saad juba:

  • korraliku veekambri;
  • pikema suitsutee;
  • rohkem mudelivalikut;
  • võimaluse kasutada perkolaatorit või ice catcher’it;

ilma et bong muutuks hiiglaslikuks.

Kui sa ei tea veel täpselt, mida tahad, on umbes 20–30 cm klaasbong väga turvaline lähtepunkt.

Suur bong – umbes 35 cm ja rohkem

Suurema bongi eelis on rohkem ruumi suitsu jahutamiseks ja suurem sisemine maht.

Samas tuleb juurde:

  • rohkem ruumivajadust;
  • suurem ümberminekuoht;
  • keerulisem transport;
  • sageli tülikam puhastamine.

50 cm bong võib riiulil väga äge välja näha, aga väikeses korteris pole ta tingimata kõige praktilisem igapäevane valik.

Kui tahad just suuruse erinevust põhjalikumalt võrrelda, vaata ka meie juhendit suure ja väikese bongi erinevustest.

3. Beaker bong või straight tube?

Klaasbongide puhul kohtab väga sageli kahte põhikuju.

Beaker bong

Beaker ehk kolvikujuline bong läheb põhjast laiemaks.

Selle tugevused on:

  • stabiilsem põhi;
  • rohkem ruumi veele;
  • klassikaline välimus;
  • väiksem ümberminekuoht.

Kui bong seisab enamasti laual või kodus, on beaker väga praktiline variant.

Straight tube

Straight tube ehk sirge torukujuline bong on kitsam ja lihtsama kujuga.

Plussid:

  • lihtne disain;
  • kompaktsem;
  • sageli lihtsam puhastada;
  • klassikaline kiire õhuvool.

Miinuseks võib olla kitsam põhi ja sellest tulenevalt väiksem stabiilsus.

Kumbki pole automaatselt parem.

See on rohkem maitse ja praktilisuse küsimus.

4. Mida tähendavad 14,5 mm ja 18,8 mm?

See on üks olulisemaid asju, mida bongi ostes teada.

14,5 mm ja 18,8 mm tähistavad lihvitud klaasliidese mõõtu.

Liidese suurus määrab, millised:

  • kausid;
  • downstemid;
  • ash catcher’id;
  • adapterid;
  • muud klaasdetailid

sinu bongiga sobivad.

14,5 mm

14,5 mm on väga levinud väikeste ja keskmise suurusega bongide puhul.

Sellele leidub palju erinevaid kausse ja tarvikuid ning enamiku tavakasutajate jaoks on see täiesti piisav.

18,8 mm

18,8 mm on suurem standard ning seda kohtab sageli suurematel bongidel.

Suurem sisemine ava võimaldab üldiselt vabamat õhuvoolu ja sobib hästi suuremate klaasdetailidega.

Oluline on aga mõista:

18,8 mm pole automaatselt „parem“ kui 14,5 mm.

Need on eelkõige kaks erinevat standardmõõtu.

Kõige tähtsam on teada, kumb sul olemas on.

Kui ostad hiljem vale mõõduga bowl’i või downstem’i, ei lähe see lihtsalt bongi külge.

Õnneks saab paljud suuruste erinevused lahendada klaasadapteriga.

5. Mis asi on downstem?

Downstem on toru, mis viib õhu ja suitsu bongi veekambrisse.

Lihtsamal bongil võib bowl ja downstem olla isegi üks detail.

Suurematel klaasbongidel on need tihti eraldi.

Downstem’i juures tuleb jälgida kahte asja:

  • liidese läbimõõtu;
  • downstem’i pikkust.

Õige läbimõõduga, aga liiga pikk downstem võib vastu bongi põhja minna.

Liiga lühike downstem ei pruugi aga ulatuda piisavalt vette.

Kui vana downstem läheb katki, tasub enne uue ostmist vana detail üle mõõta või see poodi kaasa võtta.

6. Bowl ehk bongikauss

Bowl on eemaldatav kauss, kuhu pannakse kasutatav taimne materjal.

Bowl’e leidub väga erinevaid:

  • 14,5 mm;
  • 18,8 mm;
  • väikeseid;
  • XL-suuruses;
  • käepidemega;
  • erineva avasuurusega;
  • erinevate kujundustega.

Siin pole samuti ühte universaalset parimat varianti.

Kõige tähtsam on sobiv liides.

Klaasbongi puhul on varubowl üsna mõistlik asi omada, sest kauss on üks detailidest, mis kõige kergemini maha kukub ja katki läheb.

7. Kas perkolaatorit on vaja?

Perkolaator ehk perc jagab bongis liikuva õhu väiksemateks mullideks.

See suurendab kontakti veega ja aitab suitsu jahutada ning hajutada.

Perkolaatoreid on kümneid erinevaid.

Levinumad on näiteks:

  • tree perc;
  • honeycomb perc;
  • inline perc;
  • showerhead perc;
  • matrix perc.

Kõlab uhkelt, aga esimese bongi puhul ei pea nende nimede pärast eriti pead murdma.

Lihtne bong

Lihtne downstem + veekamber on juba täiesti toimiv süsteem.

Selle suur pluss on:

puhastamine on lihtne.

Üks perkolaator

Üks hästi tehtud perkolaator võib anda märgatavalt rohkem mullitamist ja jahutust ilma, et bong muutuks liiga keeruliseks.

See on paljude jaoks hea kesktee.

Mitu perkolaatorit

Siin muutub bong juba visuaalselt ja tehniliselt huvitavamaks.

Samal ajal lisanduvad:

  • rohkem õhutakistust;
  • rohkem väikseid sisemisi avasid;
  • keerulisem puhastamine;
  • rohkem õrnu klaasdetaile.

Kolm perkolaatorit pole automaatselt parem kui üks korralikult disainitud perc.

8. Mis on diffuser downstem?

Diffuser downstem on lihtne viis saada tavalisest downstem’ist rohkem mullitamist.

Selle alumises osas on ühe suure ava asemel mitu väiksemat pilu või auku.

See jagab õhu väiksemateks mullideks.

Lihtsa bongi puhul on diffuser downstem üks kõige praktilisemaid lahendusi, sest saad perkolaatori sarnase efekti ilma keerulise sisseehitatud klaaskonstruktsioonita.

Ja kui downstem katki läheb, saab selle lihtsalt välja vahetada.

9. Kas ice catcher on väärt asi?

Ice catcher on bongi kaelas olevad väikesed klaasnukid, mille peale saab soovi korral jääd asetada.

Selle eesmärk on jahutada bongi läbivat suitsu.

See pole kindlasti hädavajalik funktsioon.

Aga kuna ice catcher ei tee bongi konstruktsiooni eriti keerulisemaks ega kallimaks, leidub seda paljudel keskmise suurusega klaasbongidel.

Kui kaks muidu sarnast mudelit maksavad sama palju ja ühel on ice catcher, on see kena lisafunktsioon.

10. Kui oluline on bongi põhi?

Palju olulisem, kui poes esmapilgul tundub.

Kõrge ja raske klaasbong väikese põhjaga võib laual üsna ebastabiilne olla.

Vaata enne ostmist:

  • kui lai on põhi;
  • kui kõrgel on bongi raskuskese;
  • kas bong seisab täiesti sirgelt;
  • kas bowl või muu detail teeb ühe külje raskemaks.

Eriti kui kodus on lapsi, loomi või kitsad lauad, on lai ja stabiilne põhi väga praktiline.

11. Kui paks peaks klaas olema?

Klaasi paksusest räägitakse bongide puhul palju.

Paksem klaas on üldiselt vastupidavam väiksematele löökidele ja tundub käes tugevam.

Aga paks klaas ei muuda bongi purunematuks.

Veel olulisemad võivad olla:

  • korralikud liitekohad;
  • stabiilne põhi;
  • lihtne konstruktsioon;
  • vähesed väljaulatuvad õrnad detailid.

Väikese korralikult ehitatud klaasbongi eluiga võib vabalt olla pikem kui massiivsel, aga ebastabiilsel keeruka kujuga bongil.

12. Kui palju peaks bong maksma?

Bongide hinnavahemik on tohutu.

Odav bong pole tingimata halb ja kallis bong pole automaatselt hea.

Umbes 10–20 €

Siit leiab:

  • mini-klaasbonge;
  • lihtsaid akrüülbonge;
  • väikseid silikoonmudeleid.

Täiesti piisav, kui tahad lihtsat ja väikest lahendust.

Umbes 20–40 €

Siin muutub klaasbongide valik juba väga heaks.

Saad:

  • suurema mõõdu;
  • beaker-kuju;
  • ice catcher’i;
  • diffuser downstem’i;
  • paksema klaasi;
  • huvitavama disaini.

Paljudele pole igapäevaseks bongiks rohkem vajagi.

Umbes 40–70 €

Selles klassis hakkab rohkem nägema:

  • suuremaid klaasbonge;
  • perkolaatoritega mudeleid;
  • tuntud klaasibrände;
  • keerulisemat konstruktsiooni;
  • paksemat klaasi.

70 € ja rohkem

Siit edasi maksad juba rohkem:

  • brändi;
  • käsitöö;
  • keeruka klaasitöö;
  • premium-materjalide;
  • mitme perkolaatori;
  • erilise disaini

eest.

Kui tahad lihtsalt hästi töötavat bongi, pole nii kallist mudelit tingimata vaja.

13. Milline bong sobib esimeseks bongiks?

Kui peaksime soovituse võimalikult lihtsaks tegema, siis:

umbes 20–30 cm borosilikaatklaasist bong, lihtsa downstem’i või ühe diffuseriga ning standardse 14,5 mm liidesega.

Miks?

Sest see on:

  • piisavalt suur;
  • lihtne puhastada;
  • varuosi on lihtne leida;
  • mitte liiga kallis;
  • ei võta absurdset kogust ruumi.

Kui kardad klaasi lõhkumist, vali sama põhimõtte järgi silikoonbong.

14. Milline bong sobib kogenumale kasutajale?

Kui tead juba, mis sulle meeldib, muutub valik palju personaalsemaks.

Siis võib hakata vaatama:

  • suuremat 18,8 mm liidest;
  • keerukamaid perkolaatoreid;
  • ash catcher’it;
  • suuremat beaker’it;
  • väga paksu klaasi;
  • erilisi käsitööbonge;
  • premium-brände.

Selles punktis pole enam mõtet küsida, milline bong on „kõige parem“.

Pigem tead juba ise, kas tahad:

maksimaalset õhuvoolu,

kompaktset bongi,

keerukat perkolatsiooni

või lihtsalt eriti ägedat klaasi.

15. Ash catcher – kas seda on vaja?

Ash catcher on bongi ja bowl’i vahele minev eraldi klaasdetail.

Sellel võib olla kaks rolli:

  • püüda osa tuhast ja jääkidest enne põhikambrisse jõudmist;
  • lisada täiendavat veefiltratsiooni või perkolatsiooni.

Suurim praktiline pluss on puhtus.

Põhibong võib kauem puhas püsida.

Miinuseks on see, et ash catcher:

  • lisab bongile kaalu;
  • teeb konstruktsiooni suuremaks;
  • vajab ise puhastamist;
  • peab olema õige liidese ja nurga all.

Esimese bongi juurde pole seda kindlasti vaja.

Hiljem on see aga üks lihtsamaid lisasid, millega olemasolevat klaasbongi muuta.

16. Adapterid – väike klaasdetail, mis lahendab palju probleeme

Adapter võib muuta näiteks:

18,8 mm liidese 14,5 mm suuruseks

või vastupidi.

Samuti leidub male-to-female ja female-to-male adaptereid.

See tähendab, et vale suurusega lisatarviku pärast ei pea tingimata tervet bongi välja vahetama.

Kui sul on vanem bong ja uus bowl või ash catcher ei sobi, tasub enne uue bongi ostmist kontrollida, kas probleem lahendub lihtsalt mõne-eurose adapteriga.

17. Bongi puhastamine mõjutab kasutuskogemust rohkem kui inimesed arvavad

Väga uhke bong võib üsna kiiresti ebameeldivaks muutuda, kui vesi seisab seal päevi ja sisemus kogub järjest rohkem jääke.

Praktiliselt tähendab see:

  • vaheta vett regulaarselt;
  • ära lase vaigul kuude kaupa koguneda;
  • puhasta eemaldatavaid osi eraldi;
  • keeruka perkolaatoriga bong vajab rohkem hooldust kui lihtne toru.

Kui tead juba ette, et põhjalik puhastamine pole sinu lemmikhobi, vali pigem lihtsam bong.

Kõige efektsem klaasriiulil ei pruugi olla kõige mugavam igapäevases kasutuses.

Kui sul vajalikud vahendid puuduvad, vaata ka Bleizi bongide ja piipude puhastustarvikuid.

Vaata ka, kui tihti bongi või piipu tegelikult puhastada tasub.

18. Levinumad vead bongi ostmisel

Ostetakse liiga suur bong

50 cm tundub äge kuni saad aru, et sul pole teda kuhugi panna.

Vaadatakse ainult välimust

Hea bong peab ka stabiilselt seisma, olema puhastatav ja kasutama normaalseid standardosi.

Ei kontrollita liidese suurust

Hiljem ostetakse 14,5 mm bowl 18,8 mm bongile ja tekib küsimus, miks see sinna ei sobi.

Ostetakse liiga keeruline bong

Kolm perkolaatorit võivad pildil efektne välja näha, aga neid tuleb ka puhastada.

Eeldatakse, et kallim tähendab alati paremat

Lihtne 25-eurone beaker võib olla igapäevaselt praktilisem kui mitu korda kallim keeruline klaasdetail.

19. Kiirvalik

Kui tahad kõige lihtsamat vastust:

Algajale:
20–30 cm lihtne klaasbong, 14,5 mm liides.

Kui lõhud asju:
silikoonbong.

Kui tahad võimalikult väikest:
10–20 cm mini.

Kui tahad stabiilset kodubongi:
beaker.

Kui tahad lihtsat puhastamist:
võimalikult väheste sisemiste perkolaatoritega mudel.

Kui tahad rohkem jahutust ja mullitamist:
diffuser downstem või üks korralik perkolaator.

Kui tahad bongi hiljem täiendada:
standardse 14,5 või 18,8 mm liidesega klaasbong.

20. Kus bongi Eestis valida?

Bong on üks neist toodetest, mida on päriselt kasulik enne ostmist käes näha.

Tootepilt ei anna alati hästi edasi:

  • tegelikku kõrgust;
  • klaasi paksust;
  • bongi raskust;
  • põhja stabiilsust;
  • bowl’i suurust;
  • seda, kui suur asi päriselt laual välja näeb.

Bleiz Headshopis Tallinnas on kohapeal suur valik klaas-, silikoon-, akrüül- ja muid bonge ning eraldi valik bowl’e, downsteme, adaptereid ja muid bongiosasid.

Kui sa ei tea oma vana bongi liidese suurust või seda, milline varuosa sobib, on kõige lihtsam vana detail kaasa võtta ja kohapeal võrrelda.

Kokkuvõte

Hea bong ei pea olema hiiglaslik, täis perkolaatoreid ega maksma sada eurot.

Enamiku inimeste jaoks on tähtsamad:

  • sobiv suurus;
  • korralik materjal;
  • stabiilne põhi;
  • standardne liides;
  • piisav õhuvool;
  • lihtne puhastamine;
  • kergesti leitavad varuosad.

Kui tahad universaalset esimest bongi, on umbes 20–30 cm klaasmudel 14,5 mm standardliidesega väga tugev lähtepunkt.

Kui tahad midagi vastupidavamat, vaata silikooni.

Kui tead juba täpselt, mida otsid, saab edasi minna suuremate bongide, 18,8 mm liideste, perkolaatorite, ash catcher’ite ja muu klaasimaailma sügavustesse.

Bongikultuuri juures ongi üks ägedamaid asju see, et valik ulatub mõneeurosest lihtsast mini-bongist päris korraliku klaasikunstini.

Milline on teie reaktsioon?
+1
0
+1
0
+1
0
+1
0
+1
0
+1
0
+1
0
Jaga artiklit
REKLAAMIPIND
Sinu reklaam siin

Reklaamipind on vaba.

Võta ühendust ↗

“Kuidas valida bongi? Täielik ostujuhend algajale ja kogenud kasutajale” on saanud 2 vastust

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga