Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) värske küsitlus näitab, et 48% ELi vastajatest peab kanepi hankimist ühe ööpäeva jooksul lihtsaks. Samal ajal jagunevad arvamused selle kohta, kas kanep tuleks keelata, reguleerida või täiskasvanutele piiranguteta kättesaadavaks teha.
12. novembril avaldatud esimeses EUDA Drug Survey küsitluses osales 95 883 inimest 35 Euroopa riigist, neist 76 766 Euroopa Liidu 27 liikmesriigist. Uuring küsis inimeste hinnanguid uimastite kättesaadavuse, probleemide ja võimalike poliitiliste lahenduste kohta. See ei mõõtnud otseselt, kui paljud inimesed kanepit tarvitavad.
Peaaegu iga teine peab kanepit kergesti kättesaadavaks
ELi vastajatest 48% uskus, et soovi korral oleks neil lihtne kanepit 24 tunni jooksul hankida. Nooremate seas oli see hinnang veel levinum: 15–24-aastastest vastas nii 55%, vähemalt 55-aastastest 42%. Kokaiini puhul pidas hankimist lihtsaks 35% ning MDMA puhul 32% vastajatest.
Need arvud kirjeldavad tajutud kättesaadavust, mitte tegelikke tehinguid ega kanepiturgude suurust. Samuti ei tähenda kergesti kättesaadavaks pidamine, et inimene oleks kanepit ise ostnud või tarvitanud.
Kanepi keelamine või reguleerimine? Eurooplaste arvamused lähevad lahku
Kanepi meelelahutusliku tarvitamise osas pooldas 38% keeldu, 32% reguleeritud süsteemi ja 16% piiranguteta kättesaadavust. Ülejäänud vastused jäid muude seisukohtade või vastamata jätmise alla. Kokaiini ja MDMA keelamist pooldas seevastu ligikaudu kuus inimest kümnest.
Oluline on mitte segi ajada eri küsimuste vastuseid. Kui küsiti üldiselt uimastikaubanduse vastu võitlemise meetmete kohta, eelistas 39% karmimaid meetmeid kaubitsejate vastu ja 37% kuritegelike võrgustike lammutamist; uimastite legaliseerimist ja reguleerimist nimetas selles teises küsimuses 13%. See ei ole sama näitaja mis kanepi reguleerimise 32-protsendiline toetus.
Abi tarvitajale või karistus?
Küsitlusest ilmneb ka üks tähelepanuväärne vastuolu: kuigi paljud inimesed soovivad uimastikaubanduse vastu rangemat sekkumist, eelistas 45% õigussüsteemiga kokku puutunud uimastitarvitajate puhul abi ja tuge. Kriminaalkaristust või vangistust eelistas 31% ning väiksemat karistust, näiteks trahvi, 10%.
Samuti pidas 60% ELi vastajatest uimastitarvitamist ja -kaubandust oma piirkonnas tõsiseks probleemiks. Vaimse tervisega seotud muresid nimetas uimastite peamiseks rahvaterviseprobleemiks 39%.
Mida need tulemused Eesti jaoks tähendavad?
EUDA küsitlus ei anna iseenesest vastust, milline kanepipoliitika Eestis kõige paremini toimiks. Küll aga näitab see, miks avalikus arutelus tuleb lahus hoida kolm asja: kanepi tegelik tarvitamine, selle tajutud kättesaadavus ja inimeste eelistused seaduste suhtes.
Eesti praegust õiguslikku olukorda selgitame põhjalikumalt loos „Kanepi legaalsus Eestis: seadused, reeglid ja reaalsus 2026“. Üldise ülevaate kanepist ja selle mõjudest leiab artiklist „Kanep – mis see on?“.
Allikad: EUDA 12.11.2026 pressiteade ja EUDA Drug Survey 2026 tulemuste ülevaade.