Tallinna vanglas juunis traagiliselt elu kaotanud Karlos Kolk oli enne surma väljendanud oma muret uue kambrikaaslase üle.
Kui enne oli ta jaganud kambrit sõbraliku vanamehega, siis elu viimastel nädalatel määrati talle kaaslaseks vägivaldne Marek Madisoo. Kolgi pereliikme sõnul oli Karlos viimasel telefonikõnel öelnud: “Mu kambrikaaslane on haige!”
Kolgi kambrikaaslane samast vanglabokist märkis, et vangid olid teadlikud, et Kolk ja Madisoo ei sobi ühte kambrisse. Selle tõttu pöördusid mõlemad vangla julgeoleku poole, kuid kahjuks ilma tulemusteta.
Madisoo kirev minevik hõlmab kuut kriminaalkaristust ja kahte vanglakaristust. Vangla iseloomustas teda kui isikut, kellel on raskusi emotsioonide kontrollimisega ning kes ihkab pidevalt uusi seiklusi ja teravaid elamusi. Lisaks diagnoositi Madisool kolmanda-neljanda staadiumi ajukasvaja, mis tõi kaasa arstliku kontrolli.
Karlos oli esimest korda vangis ja teda ootas vabadus tänu koostööle uurimisorganitega. Sellises olukorras oli eriti küsitav, miks ta pandi kokku sellise raskete probleemidega kinnipeetavaga nagu Madisoo. Kolk polnud ainus, kes tundis muret – ka teised vangid pidasid seda sobimatuks.
Kolgi pereliige meenutab juunikuist telefonikõnet, kus Karlos kurtis uue kambrikaaslase üle. Pealtnäha oli Madisoo just selline inimene, keda ei tohiks panna ühte kambrisse esmakordselt vangis viibiva ning peatselt vabadusse pääseva kinnipeetavaga.
Küsimus jääb õhku: miks pannakse kanepiga diilinud vend ühte kambrisse peast haige vägivaldse kurjategijaga?
Lisa kommentaar