Tai on endale vaikselt, aga kindlalt rajanud koha uue turismisuuna keskmes: puhkus, kus lõõgastus ja rohelus käivad käsikäes. Aasia üks armastatumaid sihtkohti on viimastel aastatel näinud, kuidas roheline ettevõtlus areneb kiiresti, pakkudes midagi täiesti uut – puhast lõõgastust seaduse piiril.
- aastal eemaldati riiklikust keelatud ainete nimekirjast üks konkreetne taim, mille tulemusena hakkasid linnapilti kerkima sadu hubaseid salonge, kus saab vaadata filme, süüa snäkke, mängida videomänge või lihtsalt… aeg maha võtta. Kuigi ametlikult räägitakse ravitoimest, siis reaalsuses on kasutus palju mitmekesisem ja vabama olemusega.
Lõõgastus, sotsialiseerumine ja väike rohelus – kõik ühes kohas
Paljud uue põlvkonna kohvikud meenutavad pigem sõbra elutuba kui klassikalist teenindusasutust. Sisekujundus on kodune, riiulitel seisavad tooted läbimõeldult: ühes reas gurmeesuupisted, teises – hästi hooldatud klaaspurgid. Lisaks on külastajatel võimalus ajaveetmiseks kasutada PlayStationit, mängida lauatennist või isegi teha videokõnesid oma kodukontorist.
Klientuur? Väga kirju. Noortest eurooplastest diginomaadideni, kes on leidnud oma töö- ja puhkuseparadiisi. Ent on ka neid, kes on elanud Tais juba aastaid ja naudivad kohalikku tempo aeglust.
Kohalik ettevõtlus, globaalne huvi
Ettevõtteid juhivad sageli segapaarid – kohalikud tailased koos välismaalasest elukaaslasega. Seaduse kohaselt peab vähemalt 51% äritegevusest kuuluma kohalikele, mistõttu on koostöö oluline. Välismaalased saavad tegutseda vaid osaliselt ettevõtjatena.
Üks tegutsev sakslasest omanik räägib, et tema püsikunded ulatuvad seljakotiränduritest kuni pensioniealisteni. Tema sõnul on selle uue nähtuse majanduslik mõju tohutu, aga kõige enam rõõmustab ta selle üle, et inimesed naudivad end: „Heas tujus kliendid teevad kõhu tühjaks – ja see aitab ka naaberrestorane.“
Seadus ja tegelikkus – teineteisest sammu võrra maas
Kuigi seadus lubab „ravieesmärgil“ teatud tegevusi, on praktikas palju halli tsooni. Näiteks võib seaduse järgi tarvitada ainult privaatsetes ruumides. Kuid mida see tähendab, kui kohvik reklaamib end avalikult kui „õnneliku hetke“ oaas, müües samal ajal mitmekesist valikut?
Mõned ärid reklaamivad end kui kassikohvikud või lõõgastustoad, ent nende riiulitelt leiab „valmis tooteid“, mille legaalsus on pehmelt öeldes küsitav. Kohalik müüja viitab, et korrakaitsjatega suheldakse regulaarselt ning ametnikele olevat teada, et need kohad toovad turule elu ja raha.
Poliitika ootab järele
- aasta alguses lubati esitada uued selged regulatsioonid, kuid siiani on need edasi lükatud. Ettevõtjad ootavad, sest kuigi äril läheb hästi, valitseb siiski õhus ebakindlus. Mõned on laienemisplaanid pausile pannud, kartes võimalikke tagasilööke.
Mõnes piirkonnas on võimude reaktsioon olnud karmim: avalikus kohas tarbimise eest on trahv ulatunud mitmesaja euroni ning mõni asutus on suletud, kui reegleid on eiratud.
Kokkuvõte: puhkus, lõõgastus ja hall ala
Tai on leidnud viisi, kuidas turism ja uus majandusvorm võivad koos eksisteerida – vähemalt seni, kuni seadusandlus järgi jõuab. Rahvusvaheline huvi on suur, tulu kasvab, ja kuigi kõik veel päris selge pole, paistab, et lõõgastunud turistil Tai rannas ei pruugi tingimata olla ainult kookos käes.
Lisa kommentaar