Politsei pidas möödunud nädalavahetusel kinni 37-aastase mehe, kelle Lasnamäe korterist leiti mitu kanepikasvatuseks kasutatud telki, 21 kasvavat taime ning ligikaudu 1,5 kilogrammi kuivatatud kanepit. Prokuratuuri hinnangul viitab kogutud tõendusmaterjal sellele, et tegemist ei olnud üksnes enda tarbeks kasvatamisega, vaid kasu saamise eesmärgil rajatud kasvandusega.
Politsei sai väljakutse pärast seda, kui majaelanikud teatasid ühest korterist levivast tugevast kanepilõhnast. Korteri kontrollimisel avastati viis erineva suurusega kasvatus- ja kuivatustelki ning lisaks väetisi, kemikaale ja muud kasvatamiseks vajalikku varustust.
Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Artur Kamnerovi sõnul viitavad kogutud tõendid selgelt organiseeritud kasvatamisele, mitte üksnes isiklikuks tarbeks mõeldud taimedele.
Prokuratuur taotles mehe vahistamist ning kohus nõustus sellega, leides, et vabaduses viibides võib ta kuritegusid jätkata. Ametnike hinnangul oleks leitud kogusest olnud võimalik valmistada umbes 2000 joovet ning grammi kaupa müües võinuks eeldatav tulu ulatuda üle 30 000 euro.
Kommentaariumis kerkis esile hoopis teine küsimus
Kuigi politsei kirjeldas juhtumit eduka narkokuriteo avastamisena, kujunes sotsiaalmeedias tähelepanu keskpunktiks hoopis arutelu Eesti kanepipoliitika üle.
Paljud kommenteerijad leidsid, et õiguskaitseorganid kulutavad ebaproportsionaalselt palju ressursse kanepijuhtumitele ajal, mil avalikkuse hinnangul jäävad mitmed raskemad kuriteod lahendamata või venivad aastaid.
Mitmes kommentaaris toodi välja ka võrdlus riikidega, kus kanepi kasvatamine või tarvitamine on teatud tingimustel legaliseeritud või dekriminaliseeritud. Samuti küsiti, kas vägivallatute kanepikuritegude eest määratavad karistused vastavad enam ühiskonna ootustele.
Loomulikult leidus ka neid, kes pidasid politsei tegevust igati õigustatuks, rõhutades, et tegemist oli ulatusliku kasvatusega ning seadus kehtib kõigile sõltumata suhtumisest kanepisse.
Kas Eesti peaks oma kanepiseadusi üle vaatama?
Viimase kümnendi jooksul on mitmed Euroopa riigid oma kanepipoliitikat oluliselt leevendanud. Saksamaa, Malta ja Luksemburg on teinud samme, mis võimaldavad täiskasvanutel piiratud ulatuses kanepit kasvatada või omada, samas kui mitmes teises riigis keskendutakse üha enam tõsisemate narkokuritegude tõkestamisele.
Eestis on kanepi kasvatamine müügi eesmärgil endiselt raske narkokuritegu ning ka väiksemate koguste puhul võib seaduserikkumine kaasa tuua kriminaalvastutuse sõltuvalt asjaoludest.
Juhtum Lasnamäel näitab, et lisaks politseitööle käib ühiskonnas jätkuvalt elav vaidlus selle üle, kas praegune lähenemine vastab tänapäeva teadmistele ja Euroopa arengusuundadele või oleks aeg arutada kanepiga seotud karistuspoliitika ajakohastamist.
Lisa kommentaar